No jah, et ei tahaks ju, et lapsed kooli vaheajal mitte midagi ei tee. Aga mida siis teha. On selge, et lapsed tulevad peale vaheaega kooli ja siis räägitakse, et kus käidi ning mida tehti. Ikkagi väike võistlusmoment kah. Aga no ei saa hulluks minna, ega kõik klassikaaslased ikka välismaale sõida. Meie alustasime oma vaheaega väikese köha ning kogupere kinos käiguga. Tütar oli küll juba kooliga Viplalat näinud, aga see teda ei heidutanud, eriti veel arvestades, et järgmine päev sõitis issi terveks vaheajaks tööreisile. Mina toimetasin lapse maale vanaema juurde, kus nad mõned päevad nautisid teleka vaatamist (kodus see üsna piiratud) ja ilusat sügisilma. Vanaisa võttis ka ühe päeva töölt vabaks ning nii nad käisid Kassinurmel väljasõidul. Kesknädalal läksin ise laste juurde maale, käisime õues ja nautisime, et kuskile minema ei pea. Ühel päeval sõitsime Rakverre, kus külastasime Politseimuuseumi ning Ameerika toidukohta, kus laste sõnul oli parim mänguväljak kõikidest restoranidest, kus nad käinud on. No siis tagasi linna, üks väike sünnipäeva pidu ning mõtlesin, et ei tea, kas see vaheaeg nüüd ikka läks korda ja uurisin laste käes ka ning minu suureks rõõmuks leidsid lapsed, et neil oli väga tore ja lõbus olnud.
Seega ei tasu ärevust tunda ka lihtsad ning lõbusad väljasõidud kodulähedal on lastele meeldejäävad ning rutiinist välja tõmbavad:)
Ja minul ikkagi kriipsuke kergem, hakkama sain!
