Iseseisvuvad lapsed!

No jah, kinnisvara arenduse käigus tekkis meile hoovi väga suur mänguväljak. Ma ei saa öelda, et arendus mulle ise väga meeldib, aga kindlasti on toonud see endaga palju põnevat kaasa. Näiteks on nüüd nii, et lapsed tormavad õue ja sealt neid enam kätte ei saa. Naabruses elavatest majades on palju sõpru, vahel tekitab see muidugi ka sõdasid ja nuttu;) Aga üldiselt on nii, et pimedas peab neid tuppa ajamas käima. Lisaks on tekkinud veel igasugused iseseisvuspuhangud, näiteks sellised, et nad paluvad eemal olevasse RIMIsse minna ja sealt oma taskuraha eest midagi osta. Poole tunni pärast on lapsed tagasi, kott triiki kõikvõimalikku "jama" täis ning teatavad, et see on nüüd nende magusavaru. Minu nägu nähes, nad selgitasid, et ma ei pea muretsema, sest nad kavatsevad sellist asja (nii palju "jama" kokku osta vaid kord aastas - või noh iga poole aasta tagant). Ostetud oli limpsi, popcorne, Tuci küpsiseid jn jn jn. Ah jaa, ühed päevalille seemned olid ka. Nad ise olid väga rahul, sest see on ju väga tervislik.
Kogu kraami kohta ütlesid, et nad ei söö seda kõik ka praegu ära. Ühest küljest muidugi ehmatab laste selline tegutsemine, kuid teisest küljest ma ka ei pahandanud. Sest esiteks olid nad väga vastutustundlikud, manageerisid oma rahaga, otsustasid, et kulutavad rohkem, tegid teadliku ebatervisliku valiku, tegid otsuse, et nad ei söö seda kõike korraga. Selgitasid mulle selgelt ja argumenteeritult oma valikuid. Mõjusid kuidagi väga täiskasvanulikult. Et ühest küljest on see vägev, kui lapsed suudavad iseseisvalt tegutseda ja kuigi see kraam on väheke kahtlane, siis ei soovinud ma kuidagi nende entusiasmi ning sooritust vähendada.

Ja kõike muud toredat juhtub siin Kalamajas ka, näiteks teatab tütar, et ta dressipluus on sellepärast must, et tal oli kana süles;) No ja nii ongi, ühel sõbral on siin hoovis kanad. Nii, et jumal teab, mis need lapsed päeval teevad, hoiavad kana süles või ostavad kokku rämpstoitu, aga ma usun, et see on tähtis samm nende iseseisvumise ning elu tundma õppimise teel.

Fotod: erakogu, kasutamine vaid autori loal

Ja algas jälle......kool ma mõtlen.

Ah kui raske on ikka end suvest välja rebida, ärgata kell 6.40. Teha lastele selgeks, et maailmas on sellised asjad nagu kingad, veel hullem, neid tuleb jagla panna. Üldse meenutada, et mingi ontlik välimus on kuskil süsteemis oluline....
Mõnes mõttes on lahe, kui lapsed on suvi otsa nagu väikesed metslased olnud, vabalt ringi traavinud, pannud selga, mis juhtunud ja olnud tõelised looduslapsed. Mulle tundub, et selline vabaduse tundega suvi teeb lastes alati mingi arenguhüppe, saavad kuidagi küpsemaks, targemaks ja iseseisvamaks. Küllap sügisel need jalad jälle puhtaks saab, omavahel haakuvad riided selga ja kuidagi kooliga ära harjub. Tegelikult on ju koolis ka päris mõnus - aga seda peale SUURT SUVE VAHEAEGA!

Foto: erakogu, kasutamine autori loal

Aegna ja Naissaare!

Ma ei tea miks, aga alles hiljuti teadvustasime endale, et Tallinna lähedal on sellised geniaalsed kohad nagu Aegna ja Naissaare. Need on täiesti ideaalsed päevaseks reisiks looduses. Sisaldab veel merd, metsa ja puutumata loodust. Kui juhtud omama sisse kirjutust Tallinnas ning taskus on roheline kaart, siis on laevareis sinna tasuta. Meie elame Kalamajas ning oleme vups sadamas, laevas on ka väike puhvet, kuid meil on endil moonakotid kaasas olnud ning oleme saartel piknikke teinud. Ma ei suuda seda luksust kunagi ära imestada, sellisel juhul mõtlen küll, et Tallinn on maailma kõige ägedam linn, istud südalinnas praami ja oled natukese aja pärast puutumata looduses - ametlikult Tallinnas.

Lastele  see muidugi kõik hirmsasti meeldib, laev, mets, liiv, rannad:)

Juuresoleval pildil teatas Pelle (see punaste lokkidega): "Tallinn hakkab vaikselt silmapiiri taha kaduma." Aga Aegna puhul näiteks ongi see äge, et ei kao ta midagi, oled seal imeilusal saarel ja imetled kilukarbi vaadet.

Foto: erakogu, kasutamine autori loal