Foto: erakogu, kasutamine vaid autori loal
Tuesday, December 13, 2016
Looduskaamera jäädvustas päkapiku!
Kuuene Pelle on veel kaljukindlat päkapiku usku. Vahel kui tal on väga suur päkapiku armastus peal, siis ta paneb päkapikule komme ja mandariine sussi kõrvale, et teda rõõmustada. Kaheksased kaksikud, aga ikka kahtlevad. Endel väidab veendunult, et päkapikke pole olemas ja need oleme meie (loe vanemad). Sama meelt paistis ka Paula olema, kuid siis kuulis ta uudist, et päkapikud olid looduskaamerale peale jäänud ning nüüdseks on kõikuma löönud usk kaljukindlalt taastatud.
Saturday, December 3, 2016
Vatustustundlikud jõulud! Mis need veel on?
Mul on tunne, et iga aasta on mõnes mõttes jõuludega üks ja sama lugu. Kaubandus hakkab varakult sättima, jõululaule laskma ning surve, et osta kingid meilt vaatab kõikjalt vastu. Kuskil on seltskond, kes räägib, kui stressitekitavad on jõulud ja kui ebameeldiv see vorsti näost sisse ajamine on. Neid siis omakorda tasakaalustavad lood tervislikust jõululauast. Muidugi räägitakse ka lähedustest, heategevusest ning ka sellest, et kuskil keegi on üksi. Paljud pööritavd lihtsalt silmi ja kurdavad stressi, ülesöömist, mõtetuid kinke ja ma ei tea veel mida.
Aga mina ütlen kohe julgelt ära, mulle jõulud kohutavalt meeldivad. Lapsest saadik juba. Ma ei saanud täpselt lapsena aru, mis asjad need enne nääre on. Olime vaid oma perega, jagasime kinke ja oli hirmus tore, ainult et rahvast ning kära oli vähem, kui nääridel. Oli selline mõnus oma perega olemine. Muidugi mul on äärmiselt tore pere kah;) Ja ma naudin siiani võimalust olla koos ema - isa oma vanema õe ja vennaga. Nüüd on meie viieliikmelise pere jõuludele lisandunud ka minu mees, meie kolm last, mu õe-venna elukaaslased ja sageli üks kallis peresõber. Ikka on äärmiselt tore. Ma ei tea, mulle tundub, et kui kedagi siin elus armastada, siis ikka oma peret ja kui Sa neid juba armastad, siis ei ole ju kingi tegemine midagi muud, kui puhas rõõm. Mulle väga meeldib oma lähedastele kinke valida. Olen alati kõigile pereliikmetele suure rõõmuga kingid teinud ja seda ka siis, kui ise vaene tudengirott olin. Kingi tegemine oli ka siis mulle rõõm, mitte stress. Meil on muidugi lihtne ka, paar põhiteemat on raamatud ja muusika. Pärast kinkide jagamist on jube põnev kõike, mis kuuse alt välja tuli, sirvida-lugeda-kuulata.
Ma ei mäleta, et mu sõbrad oleks mulle iial mõtetut träna kinkinud. No jah, muidugi eks mõningaid veidraid asju olen mina ka saanud, aga see on piisk meres.
Ja söömine jõulude ajal, jälle ma ei saa aru, milleks selle ümber nii palju jahuda. No sööd ehk korra aastas kõhu rohkem täis, no mis seal ikka ja kogu suurt kaubandusmulli saab ka täitsa edukalt vältida.
Aga tänavu andsin ma endale küll ühe lubaduse. Mõtlesin, et olgu kõik mu jõulukingid vastutustundlikud. Ah et mis see tähendab? Oma väikest keskkonnasõbralikku äri olen juba aastaid pidanud ja pean enda maailmvaadet heleroheliseks. Üha rohkem teadlikuks saades, kuidas suured tööstused saastavad või kuidas kuskil lapstööjõudu kasutatakse, seda vähem on tahtmist sellistes tarneahelates osaleda. Ma tean, et minna on veel suur samm. Ma olen kahjuks nende tarnete osa nii kaua kuni maailm ei muutu. Õnneks tuleb üha enam juurde ärisid, mis ütlevad, et tarbi vähem, kvaliteetselt, ära ela teiste kulul ja võta vastutus enda tarbimise eest. Tegelikult me saame igaüks väikeste sammudega liikuda sinna suunas, et tarbida vastutustundlikumalt. Ma saan aru, et kui ma ostan kuskilt bensukast kohvi, siis ma paratamatult ju ei tea, millises tarneahelas ma osalen, kas kohv seal on õiglane või mitte, kuid kui ma ostan endale riideid või oma lähedastele kinke, siis ma võin ja saan mõelda, kust ja mis hinnaga need tooted tulevad.
Seega seadsin endale paar lihtsat kriteeriumi:
1. Võimalusel Eesti kunst, disain ja käsitöö, mis toodetud Eestis. Vähemalt võib siis üsna kindel olla, et lapstööjõudu pole kasutatud ja enamasti võib tegija/tootja ka kogu toote loo lahti seletada.
2. Kui välismaalt siis õiglaselt ja ökolt! Ehk siis, kui miskit välismaist, siis olgu see tõesti tehtud nii, et sertifikaat annab mulle kindluse, et ükski laps pole kuskil keldris mulle neid asju teinud.
Mul on muidugi lihtne ka, sest oma enda firmaga satun ma eriti hubastele ja ägedatele jõululaatadele, kust alati mõni ese justkui kutsub minu kallite poole. Mulle meeldib siinkohal muidugi ka see, et ma saan müüjaga vesteldada ja juttu ajada ning kink on tegelikult midagi palju enamat, kui see konkreetne toode, selle taga on inimene tema lugu, ideed mõtted ning teostus. Kui kuulus laulusalm ütleb: "Ära koo mu käpikuisse päikest, parem kui või mõni täheke......" Siis mina ütleks, et ülekantud tähendusega on paljud oma käpikuisse ikkagi päikese kudunud;)
Vaatame, minu kingikott on hetkel veel komplekteerimisel, esimesed ostud sooritasin juba Mardilaadal, mõned asjad olen netist tellinud. Seni liigun valitud kursil, aga peale jõule räägime
eks.....;)
Fotod on tehtud mu enda poes, kuhu püüame ka ikka valida enda maailmvaatele sobivaid asju. Eriline käsitöö karu Sirje Raudsepalt, erilisest Eesti maalamba villast põlvikud, jõulukroonide valmistamise komplekt. Ideid on palju ja häid, kõik tulnud meie omade kallite Eesti inimeste poolt!
Aga mina ütlen kohe julgelt ära, mulle jõulud kohutavalt meeldivad. Lapsest saadik juba. Ma ei saanud täpselt lapsena aru, mis asjad need enne nääre on. Olime vaid oma perega, jagasime kinke ja oli hirmus tore, ainult et rahvast ning kära oli vähem, kui nääridel. Oli selline mõnus oma perega olemine. Muidugi mul on äärmiselt tore pere kah;) Ja ma naudin siiani võimalust olla koos ema - isa oma vanema õe ja vennaga. Nüüd on meie viieliikmelise pere jõuludele lisandunud ka minu mees, meie kolm last, mu õe-venna elukaaslased ja sageli üks kallis peresõber. Ikka on äärmiselt tore. Ma ei tea, mulle tundub, et kui kedagi siin elus armastada, siis ikka oma peret ja kui Sa neid juba armastad, siis ei ole ju kingi tegemine midagi muud, kui puhas rõõm. Mulle väga meeldib oma lähedastele kinke valida. Olen alati kõigile pereliikmetele suure rõõmuga kingid teinud ja seda ka siis, kui ise vaene tudengirott olin. Kingi tegemine oli ka siis mulle rõõm, mitte stress. Meil on muidugi lihtne ka, paar põhiteemat on raamatud ja muusika. Pärast kinkide jagamist on jube põnev kõike, mis kuuse alt välja tuli, sirvida-lugeda-kuulata.
Ma ei mäleta, et mu sõbrad oleks mulle iial mõtetut träna kinkinud. No jah, muidugi eks mõningaid veidraid asju olen mina ka saanud, aga see on piisk meres.
Ja söömine jõulude ajal, jälle ma ei saa aru, milleks selle ümber nii palju jahuda. No sööd ehk korra aastas kõhu rohkem täis, no mis seal ikka ja kogu suurt kaubandusmulli saab ka täitsa edukalt vältida.
Aga tänavu andsin ma endale küll ühe lubaduse. Mõtlesin, et olgu kõik mu jõulukingid vastutustundlikud. Ah et mis see tähendab? Oma väikest keskkonnasõbralikku äri olen juba aastaid pidanud ja pean enda maailmvaadet heleroheliseks. Üha rohkem teadlikuks saades, kuidas suured tööstused saastavad või kuidas kuskil lapstööjõudu kasutatakse, seda vähem on tahtmist sellistes tarneahelates osaleda. Ma tean, et minna on veel suur samm. Ma olen kahjuks nende tarnete osa nii kaua kuni maailm ei muutu. Õnneks tuleb üha enam juurde ärisid, mis ütlevad, et tarbi vähem, kvaliteetselt, ära ela teiste kulul ja võta vastutus enda tarbimise eest. Tegelikult me saame igaüks väikeste sammudega liikuda sinna suunas, et tarbida vastutustundlikumalt. Ma saan aru, et kui ma ostan kuskilt bensukast kohvi, siis ma paratamatult ju ei tea, millises tarneahelas ma osalen, kas kohv seal on õiglane või mitte, kuid kui ma ostan endale riideid või oma lähedastele kinke, siis ma võin ja saan mõelda, kust ja mis hinnaga need tooted tulevad.
Seega seadsin endale paar lihtsat kriteeriumi:
1. Võimalusel Eesti kunst, disain ja käsitöö, mis toodetud Eestis. Vähemalt võib siis üsna kindel olla, et lapstööjõudu pole kasutatud ja enamasti võib tegija/tootja ka kogu toote loo lahti seletada.
2. Kui välismaalt siis õiglaselt ja ökolt! Ehk siis, kui miskit välismaist, siis olgu see tõesti tehtud nii, et sertifikaat annab mulle kindluse, et ükski laps pole kuskil keldris mulle neid asju teinud.
Mul on muidugi lihtne ka, sest oma enda firmaga satun ma eriti hubastele ja ägedatele jõululaatadele, kust alati mõni ese justkui kutsub minu kallite poole. Mulle meeldib siinkohal muidugi ka see, et ma saan müüjaga vesteldada ja juttu ajada ning kink on tegelikult midagi palju enamat, kui see konkreetne toode, selle taga on inimene tema lugu, ideed mõtted ning teostus. Kui kuulus laulusalm ütleb: "Ära koo mu käpikuisse päikest, parem kui või mõni täheke......" Siis mina ütleks, et ülekantud tähendusega on paljud oma käpikuisse ikkagi päikese kudunud;)
Vaatame, minu kingikott on hetkel veel komplekteerimisel, esimesed ostud sooritasin juba Mardilaadal, mõned asjad olen netist tellinud. Seni liigun valitud kursil, aga peale jõule räägime
eks.....;)
Fotod on tehtud mu enda poes, kuhu püüame ka ikka valida enda maailmvaatele sobivaid asju. Eriline käsitöö karu Sirje Raudsepalt, erilisest Eesti maalamba villast põlvikud, jõulukroonide valmistamise komplekt. Ideid on palju ja häid, kõik tulnud meie omade kallite Eesti inimeste poolt!
Subscribe to:
Posts (Atom)