Meie laste sünnipäevad on väga väikeste vahedega. Paula ja Endel on sündinud 12. märts ja Pelle 6. aprill. Kuid paratamatult tuleb kaksikute sünnipäev enne kätte, kui Pelle oma. Kaksikud muidugi loevad juba jaanuarist päevi sünnpäevani ja väikevend peab siis kuidagi leppima, et tema oma ka kunagi tuleb, aga on ikka mõõtmatult kolme nädala kaugusel õe-venna omast. Tänavu leppisime kokku, et õigel päeval tulevad koju vanaemad ja vanaisad ning mängutoa tralli teevad nad kolmekesi koos. Kaksikute õigel päeval oli vaene Pelle juba hommikul väheke häiritud ja teatas hommikul riidesse pannes, et temal läheb elus kõik allamäge. Aga siis mõtles natuke ja teatas: "Aga homme hakkab mul jälle ülesmäge minema, sest siis on Paula ja Endli sünnipäeva läbi ja nad peavad terve aasta seda ootama, minu oma aga tuleb kolme nädala pärast!" Väljendi allamäge ja ülesmäge oli ta eelmine õhtu just ära õppinud;)
Õhtu saabudes läks aga veelgi allamäge - külalised tulid, kaksikud said kinke, aga tema mitte. Ja ta elas seda esimest korda väga üle. Kuidagi ebavõrdne seis ka, teised on suuremad, vanemad ja neil kahel on korraga sünnipäev. Varem pole meil sellist probleemi olnud, ma olen ikka püüdnud lastele õpetada, et alati ei ole neil võimalik kõike korraga osta. Et kui ikka ühel lapsel on jalanõusid vaja, siis ma ei osta kõigile jalanõusid ja niisama nänni, sest üks laps sai midagi. Seega ei ole ka kommet, et kui ühtedel on sünnipäev, siis peab kolmas midagi saama ja vastupidi.
See oli esimest korda, kui Pelle seda nii üle elas, et teistel on sünnipäev nad saavad kinke ja temal on see alles kolme nädala pärast. Iga järgneva uksekella peale läks ta jälle mossi ja nuttis natuke ning teatas hingetäiega: "Ma tean, minu sünnipäev ei tule mitte kunagi!" Siis vaheapeal ta juba natuke rahunes ja siis käis jälle uksekell....
No õnneks olid lõpuks kõik külalised koos ja tal oli siiski piisavalt põnev koos suure vennaga kinke vaadata ja ta siiski unustas oma halva saatuse;)
Friday, March 20, 2015
Friday, March 6, 2015
Tulemused-tulemused-tulemused!!!!!
Paistab, et kõigile lapsevanematele, kes mingil põhjusel katsete tralli läbisid on see siiski üsna närvesööv aeg, oled ennast ja last kuhugi stardijoone taha pannud ning paratamatult, kui pauk käib, siis oled võistlusmomendis. Vaatad seal katsetel neid lapsevanemate horde ning mõtled, kas see on ikka normaalne, kas mina ikka olen ikka normaalne;)
Ootad tulemusid, käed värised, kui arvutisse isikukoodi sisestad - miks see nii on, ei tea, lihtsalt tuleb närv sisse. See on minu ülene!
Esimesed tulemused siis VHKs, lapsed said mõlemad ootelisti. Kuna katsete käigus oli sellest kujunenud üks meie lemmikkoole, siis rõõm ja lootus olid suur. See tundub kool, kus on lapsekeskne lähenemine seotud hea õpitasemega. Teiste koolide puhul on minul ikka hirm, et äkki ikka sõidetakse teerulliga üle ja seda nii piirkonna, kui ka eliitkoolis. Aga ma ei tea ju, pole neis koolides käinud ja see ajabki muretsema.
Järgmised tulemused, reaalkool, Paula, kes oma ülesannetega valmis ei saanud on ootamatult teinud vaid paar punkti maksimumist alla ning jäänud ootelehele. Hmmm, seal on 20 last kohale.........
Endel, kes just VHKs jättis mulje, kui kõva reaalpoiss oli oma loogika ülesannetega midagi viltu pannud ja sisse ei saanud. Nii, et sellel koolil siis kriips peal.
TIK - kõik tulemused päris ilusad, aga mõlemad on põrunud vestluses ja silmaringis. Huvitav, huvitav......mujal nagu said selles valdkonnas palju punkte. Aga Paulal polnud vist lihtsalt aega rääkida, ukse taga ootasid lasteaia kaaslased ja ta vastas iga asja peale ma ei tea, vestlus sai kiirelt läbi, tema uksest välja ja silmaring hinnati viletsaks:D Endlil võeti just selles koolis nina eest poolik ülesanne, mis ta vihast nutma ajas, jututuju tal peale seda ei olnud ja silmaringi voorus põrus temagi. Siingi siis kriips peal.
GAGis tegid mõlemad võrdse tulemuse 44 punkti 50nest. Sisse ei saanud. Neid tulemusi lähen täna vaatama.
Jäi veel lütseum. Ma olin juba tüdinud ja väsinud sellest muretsemisest laste pärast. Abikaasa käis lastega lütseumi katsetel, kiitis korraldust ja kooli. Lapsed olid seal rahulikud ja rõõmsad. Kuna nad TIKis ikka üldse ei suvatsenund rääkida, siis ütlesime neile enne lütseumi, et see vestlusvoor on üks lõbus mängi, kes kõige rohkem räägib, saab kõige rohkem punkte. Minu lastele sellised mängud istuvad. Seega suutsid nad seal silmaringi voorus maksimumpunktid kätte võluda:D Muus osas jäi Paulal kolm punkti puudu ning sai ootelist, Endel aga kirjutas täiesti vigase etteütluse ja sisse ei saanud.
Kuna tahtsime oma lapsed ikkagi ühte kooli panna, siis jäigi ainsaks lootuseks VHK, mis õnneks meid ka sisse võttis. Mina ja lapsed oleme väga rahul, sest lastele ka meeldis VHK kõikidest koolidest enim. Või õigemine meeldis neile GAG, sest seal käisid nad eelkoolis, aga järgmine eelistus olid kohe VHK. Me laste kuuldes pinget ei kruvinud ja sisse saamise juttu ei rääkinud. Ei andnud ka vahepeal infot, kuhu said ja kuhu mitte. Aga kui me ütlesime, et nad lähevad VHKsse olid nad väga õnnelikud, sest üks naabripoiss, kes käib Kalamaja Põhikoolis, käis külas ja rääkisid jubedaid lugusid kiusamisest, seega nad sinna kooli minna ei tahtnud.
Huvitav on veel see, et Paula ei saanud oma puuduva kolme punktiga ei reaali ega lütseumi sisse. Lisaks ikkagi on informatiivne vaadata laste soorituste erinevat taset kooliti. Võib öelda, et Paula tegi kõikjal suhteliselt kõrge soorituse, aga Endel oli küll nagu jojo. Muidugi ei saa öelda, et tal kuskil halvasti läks, ega 10 palli maksimumist alla pole mingi põrumini. Lihtsalt on huvitav, kuidas ta ühes kohas kirjutab pika ja keerulise etteütluse veatult ja teises kohas tegi igas lauses lihtsaid vigu.
Aga mul on siiralt hea meel, et see üks kool, kus mõlemal lapsel korraga ilusti välja tuli, oli VHK:)
Uhhh, ja nüüd seda aega tagasi vaadata. Kas oli mõtet? Kas ma teeks uuesti, Eks see närve sööb kõvasti ja lõpuks raha ka. Peale katseid me lõbustasime lapsi, viisime teletorni, veekeskusesse, kohvikusse, loomaaeda jn. Ühe kuu peale päris palju asju ja kulusid:D
Mina ei täheldanud, et see mu lastele mingit traumat põhjustas, sest me ei survestanud neid kuidagi ja pigem nad teadsid, et üks väike kohustus ja siis saab miskit põnevat teha. Lapsevanemana sain üsna hea pildi lapse tasemest. Eks enne oli ka mingi idee, aga katsed andsid üsna hea ülevaate. Tõsi jah, Endli tase oli kõikuv, aga seda siiski vaid teatud piires ja kuhuiganes ka laps kooli ei läheks, siis on hea seda infot omada.
Aga mul on hea meel, et see kõik on läbi ja ma ei kadesta sugugi neid vanemaid, kes istuvad ja närveldavad ning ootavad piirkonna kooli määramist.
Ootad tulemusid, käed värised, kui arvutisse isikukoodi sisestad - miks see nii on, ei tea, lihtsalt tuleb närv sisse. See on minu ülene!
Esimesed tulemused siis VHKs, lapsed said mõlemad ootelisti. Kuna katsete käigus oli sellest kujunenud üks meie lemmikkoole, siis rõõm ja lootus olid suur. See tundub kool, kus on lapsekeskne lähenemine seotud hea õpitasemega. Teiste koolide puhul on minul ikka hirm, et äkki ikka sõidetakse teerulliga üle ja seda nii piirkonna, kui ka eliitkoolis. Aga ma ei tea ju, pole neis koolides käinud ja see ajabki muretsema.
Järgmised tulemused, reaalkool, Paula, kes oma ülesannetega valmis ei saanud on ootamatult teinud vaid paar punkti maksimumist alla ning jäänud ootelehele. Hmmm, seal on 20 last kohale.........
Endel, kes just VHKs jättis mulje, kui kõva reaalpoiss oli oma loogika ülesannetega midagi viltu pannud ja sisse ei saanud. Nii, et sellel koolil siis kriips peal.
TIK - kõik tulemused päris ilusad, aga mõlemad on põrunud vestluses ja silmaringis. Huvitav, huvitav......mujal nagu said selles valdkonnas palju punkte. Aga Paulal polnud vist lihtsalt aega rääkida, ukse taga ootasid lasteaia kaaslased ja ta vastas iga asja peale ma ei tea, vestlus sai kiirelt läbi, tema uksest välja ja silmaring hinnati viletsaks:D Endlil võeti just selles koolis nina eest poolik ülesanne, mis ta vihast nutma ajas, jututuju tal peale seda ei olnud ja silmaringi voorus põrus temagi. Siingi siis kriips peal.
GAGis tegid mõlemad võrdse tulemuse 44 punkti 50nest. Sisse ei saanud. Neid tulemusi lähen täna vaatama.
Jäi veel lütseum. Ma olin juba tüdinud ja väsinud sellest muretsemisest laste pärast. Abikaasa käis lastega lütseumi katsetel, kiitis korraldust ja kooli. Lapsed olid seal rahulikud ja rõõmsad. Kuna nad TIKis ikka üldse ei suvatsenund rääkida, siis ütlesime neile enne lütseumi, et see vestlusvoor on üks lõbus mängi, kes kõige rohkem räägib, saab kõige rohkem punkte. Minu lastele sellised mängud istuvad. Seega suutsid nad seal silmaringi voorus maksimumpunktid kätte võluda:D Muus osas jäi Paulal kolm punkti puudu ning sai ootelist, Endel aga kirjutas täiesti vigase etteütluse ja sisse ei saanud.
Kuna tahtsime oma lapsed ikkagi ühte kooli panna, siis jäigi ainsaks lootuseks VHK, mis õnneks meid ka sisse võttis. Mina ja lapsed oleme väga rahul, sest lastele ka meeldis VHK kõikidest koolidest enim. Või õigemine meeldis neile GAG, sest seal käisid nad eelkoolis, aga järgmine eelistus olid kohe VHK. Me laste kuuldes pinget ei kruvinud ja sisse saamise juttu ei rääkinud. Ei andnud ka vahepeal infot, kuhu said ja kuhu mitte. Aga kui me ütlesime, et nad lähevad VHKsse olid nad väga õnnelikud, sest üks naabripoiss, kes käib Kalamaja Põhikoolis, käis külas ja rääkisid jubedaid lugusid kiusamisest, seega nad sinna kooli minna ei tahtnud.
Huvitav on veel see, et Paula ei saanud oma puuduva kolme punktiga ei reaali ega lütseumi sisse. Lisaks ikkagi on informatiivne vaadata laste soorituste erinevat taset kooliti. Võib öelda, et Paula tegi kõikjal suhteliselt kõrge soorituse, aga Endel oli küll nagu jojo. Muidugi ei saa öelda, et tal kuskil halvasti läks, ega 10 palli maksimumist alla pole mingi põrumini. Lihtsalt on huvitav, kuidas ta ühes kohas kirjutab pika ja keerulise etteütluse veatult ja teises kohas tegi igas lauses lihtsaid vigu.
Aga mul on siiralt hea meel, et see üks kool, kus mõlemal lapsel korraga ilusti välja tuli, oli VHK:)
Uhhh, ja nüüd seda aega tagasi vaadata. Kas oli mõtet? Kas ma teeks uuesti, Eks see närve sööb kõvasti ja lõpuks raha ka. Peale katseid me lõbustasime lapsi, viisime teletorni, veekeskusesse, kohvikusse, loomaaeda jn. Ühe kuu peale päris palju asju ja kulusid:D
Mina ei täheldanud, et see mu lastele mingit traumat põhjustas, sest me ei survestanud neid kuidagi ja pigem nad teadsid, et üks väike kohustus ja siis saab miskit põnevat teha. Lapsevanemana sain üsna hea pildi lapse tasemest. Eks enne oli ka mingi idee, aga katsed andsid üsna hea ülevaate. Tõsi jah, Endli tase oli kõikuv, aga seda siiski vaid teatud piires ja kuhuiganes ka laps kooli ei läheks, siis on hea seda infot omada.
Aga mul on hea meel, et see kõik on läbi ja ma ei kadesta sugugi neid vanemaid, kes istuvad ja närveldavad ning ootavad piirkonna kooli määramist.
Subscribe to:
Posts (Atom)