Oh, see on ikka uskumatu. On ju olnud aega selle mõttega harjuda, aga no ikka mõtlen, et alles nad olid mul vankris, ootasid aega, mil nad iseseisvuks ja nüüd mõtlen pingsalt: "Aeg, peatu!!!!!" Ma saan aru, et ega sellega veel lapsepõlv läbi saa, kui laps kooli läheb, aga elu läheb ikka kõvasti tõsisemaks, enam ei saa lihtsalt aiast vabu päevi teha ja õppima tuleb hakata. Eriti raske on see, kui laps on seni käinud nii meeldivad kollektiivis, kus lapsed, õpetajad ning lapsevanemad on kõik väga toredad inimesed ja nüüd seisab ees midagi uut. Uued kaaslased, õpetajad, tuleb luua uusi suhteid ja end uuesti tõestada. Aga ikkagi on see kuidagi nii ootamatu, et nad juba lasteaia lõpetavad, ma kardan, et mind tabab umbes sama ootamatult, kui nad üks hetke põhikooli lõpetavad.
Paula ja Endli ja rühm oli kuidagi väga kokkuhoidev ja tore ning mulle tundub, et ka lapsevanematel on raske lahku minna, kuidagi kokku oleme kasvanud, kuigi meie pere seal rühmas vaid kaks aastat olnud. Kui ma võrdlen rühmaga, kus käib meie noorem laps, siis saan aru, et ma ei tea üldse nii palju peresid, kui vanemate laste rühmast. See vist tuleb sellest, kui Sul käivad aias korraga nii tüdruk, kui ka poiss, seega tean nii poiste, kui tüdrukute peresid. Kuna meie rühm lendab ikka päris laiali, siis kujunes lasteaia lõpupidu ikka väga emotsionaalseks ürituseks. Nutsid, nii emad, isad, vanaemad, kui õpetajad.
Täitsa peo lõpupoole laulsid lapsed "Supilinna salaseltsi" laulu "Mis meiega on". Nemad alguses kaks salmi ja siis pidime meie lapsevanemad püsti tõusma ja laulma seda edasi, aga asendama sõna "meie", sõnaga "teie". See laul ise ajab juba nutu peale, aga siis kui ootamatult lasteaias ilmnes, et alguses laulab solisti Paula, siis ikka läks kraan lahti ja jube raske oli seisma saada seda hetkeks, kui pidime meie laulma hakkama.
Kopli lasteaed on nii tore koht, et mul on hea meel, et meil on veel kaks aastat põhjust sinna minna. Lapsed ootavad ka kooli väga, loodan, et neil saab seal tore olema.
https://www.youtube.com/watch?v=5d9jP_wHgno
No comments:
Post a Comment