Selle pärast me vist lapsi saamegi!

Ühel tavalisel hommikul, vaatas mu viiene Pelle mind äraseletatud näoga ja ütles mulle: "Emme Sa oled nii ilus!" Tänasin ilusti ja viisin lapsed lasteaeda.
Õhtul Pelle jätkas: "Emme, Sa oled nii ilus!"
Mina vastasin: "Aitäh!"
Pelle: "Sul on nii ilusad kõrvarõngad!"
Mina: "Aitäh! Kas ma sellepärast tundungi Sulle täna nii ilusana?"
Pelle: "Jah, need teevad Su nii ilusaks, ma tahaksin ka Sulle kõrvarõngad osta."
Mina: "Oi Pelle, see on Sinust nii kena ja armas mõte:"
Pelle: "Nii et tuleb siis kõne alla jah?!"
Mina: "Misaasi?"
Pelle: "Et Sa viid mu poodi ja ma ostan Sulle oma raha eest kõrvarõngad."
Mina: "Jah muidugi, kui Sa seda soovid."

See mis mind imekenaks tegi, olid siis ühed plastmassist ankrukujulised kõrvakad. Nüüd kui lastega Itaalias olime, siis jäi meile teele üks pood, kus siis Pelle sai mulle kõrvarõngad osta. Ma küsisin korduvalt üle, kas ta ikka tahab oma raha minu ehete peale kulutada, aga ta oli nii veendunud, et just seda ta soovib, et mul ei olnud südant seda pakkumist mitte vastu võtta. Tema valik olid siis need punased kõrvakad.

Igal juhul on see nii armas ja liigutav, et vist see ongi mille nimel me elame üle need magamata ööd ja kõik muud raskused, mida lapsed meie ellu toovad. Selle siira armastuse pärast, me neid siia ilma kutsunud oleme.